Talvine X-Dream

Seekord siis asendasin Alarit, kes lihvis tippvormi Tartu suusamaratoniks. Kohale jõudsime 23. hilisõhtul, et vältida hommikust liigset rapsimist. Hommikul pudrud sisse, veidike veel kõigest jõust puhkamist ja siis juba riidesse. Mu olematu suusaoskuse tõttu otsustasime peale minna joostes. Kuna Kait oli lubanud neljaks kodus olla, jäi meil aega rajal olemiseks 4 tundi, see tähendas aga pidevat jooksu ja suht õhukest riietust (et mitte läbi vettida). Rajal esimene negatiivne asi oli Taavi kompassi salapärane kadumine joogipunkti vahetus läheduses. Õnneks oli tulevasel võitjameeskonnal aega töövahend teelt üles korjata ja joogipunkti toimetada. Aituma ! Edasi läks kõik nagu lepase reega (Kaiti ebaõnnestunud kraaviületus välja arvatud), Taavi lisaülesande sooritus oli peaaegu, et täiuslik. Lõpp oli pea kiviviske kaugusel, kui juhtus see, et mu rabas veidi väändunud põlv hakkas suht valulikult jooksu lõpetamist nõudma. Ja viimased 20 minutit langes seetõttu meie tempo oluliselt. Lõpp jäi ikkagi plaanitud 4 tunni juurde... Peale meeliülendavaid poseerimisi piltnikule läksime siis andmeid maha laadima ja kogu võistluse ilu taandus lihtsaks treeningpäevaks- võtmata oli jäänud üks punkt ja meie võimalik 11-s koht asendus lõpuks miski 75-ga. Aga tegijail juhtub... oleme ikkagi õigel teel ja teeme järgmised korrad paremini...