Taavi kirjutab:
Sel aastal sai siis klassikasuusaga TM proovitud. Meenutuseks aasta tagasi võtsin oma esimese ametliku TM osaluse ette uisusuusa ja paaristõukega. Seekord sai nädal enne TM ka esimene klassikatrenn tehtud, kahe päevaga nii 90 km. Kõik tänu Alarile, kes mind kui uisumeest sellesse valdkonda poolvägisi tagasi tõi ning algtõed meelde tuletas. Ja ma ütlen talle siinkohal suured tänusõnad.
Kuigi trenn oli toonud kaasa korraliku verevilli suurele varbale, andis see valu nädalaga tagasi. Vill oli ilmselt tekkinud valest tehnikast, nimelt lükkasin ma liiast varvaste ja päkaga, aga oleks pidanud lükkama kogu tallaga, klassikaspetsid võivad siinkohal kommenteerida. Samas pean ütlema et peale TM olid päkad korras, ilmselt oli siis õppetund mõjunud.
TM eelneval õhtu sai täidetud flooriaurude keskel. Alar hankis määrdeinfot juurde ka spetsidelt Pekilt ja Pallolt. Neljad suusapaarid said määretega töödeldud identselt, etteruttavalt mainin et kaks neist olid heas lippes järgmisel päeval, kaks kehvas. Kõik said pulbri alla. See oli mu esimene pulbrikogemus. Miks suusk aga ei lipanud, pole veel päris selge. Hindan et laskumistel 10st 8 sõitsid must mööda. Kuna suusk on suht uus Madshus Terrasonic, päris kindlalt ei oska veel hinnata milles probleem, kuid määrimisel olen täheldanud ebaühtlast põhja pinda, mis võib viidata praaksuusale vms. Eks vaatan mida AT poes räägitakse. Pidamine seevastu oli tiptop.
Sõit ise oli suht nauditav, võrreldes nn uisumaratonidega on klassikamaraton kuidagi rahulikum, on aega ümber vaadata jms. Midagi tapvat küll ei tajunud. Minu üllatuseks tõusin 2000-3000 grupist 973 kohale, nii et järgmisel aastal võiks esi 500 rünnata küll.
Ja järgmisel aastal töötan põhjalikumalt läbi ka finisheerimistehnika. Kuigi Alar oli sellele tähelepanu osutanud olid lõpus ikka jalad sassis, et kumma peal see kiip on. Nimelt lõpetasin ühes sekundis 4 kaasmaratoonariga, kellest kaks ilmselt suunasid õige jala ette :-) , uskumatu et nisukeseks rebimiseks läks.
Suured tänud Kaiti õele ja tema perele kes meie maratonilaagrit Elvas majutasid. Suured tänud ka Alarile kes nõu ja jõuga mitte ainult oma suusa ja sõidu eest ei hoolitsenud. Tänud ka Tiidule ja Tõnule, kes tähtsal momendil oma Pentagoni häärberi tualetti lubasud kasutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar