XT seikluse esimene etapp Kõrvemaal, 5. juuni 2010

Paar nädalat on möödunud sama firma 48h seiklusest. Ei saaks öelda et mõni haav või väsimus veel paranemata oleks. Vorm tundub igati hea olema. Tänase seikluse formaat on küllalt sarnane 48h omale, ainult etappe vaid 2 ning aega vaevu 5h, samas punkte kaartidel suht tihedalt ja võtmine käib valikuliselt. Evli tiimi esindasid seekord mina ja Rene. Me ei võtnud kõrgeid sihte vaid sisendasime endale teha mõnuga oma asja. Tulemustes tähendas see 11. kohta ning liidritest 38 punkti vähem võtmist. Jah, pean tunnistama, et 5 tundi on ikka väga vähe et korralikult planeerida jõuaks. Küll oleks tore saada kaart tunnike varem kätte, et jõuaks ikka korraliku analüüsi ära teha. Aga ma olen just sedasorti analüütiline insenerlik tüüp, mis teha. Sel võistlusel antakse kaart stardipaugu hetkel ja kel siis rohkem kogemust ja kiirem taju ja planeerimisvõime need ka varem minema panevad, neil hetkedel üritan külma närvi hoida, sest mul läheb veel natsa aega.

Leppisime Renega kokku et pigem sõidame rohkem ratast. Seega planeerisime esimese jooksuetapi rohke ujumisega. :-) Võtame lähimad punktid siit- ja sealtpoolt Soodla veehoidlat ujudes kaks korda üle, ühe otsa ujumine võttis u 6 min. Jooksuetapi planeerisime lõpetada napilt peale 2 tunni täitumist et rattaga peaaegu 3 tundi PANNA. Kurvimeeter näitab jooksule linnulennult u 14 km, peaks olema ok.
 No tegelikult ei olnud päris ok, sest ma ei arvestanud planeeringusse sisse, ehk siis võtsin selle riski et saame kohe kaardile, nagu normaalne oleks. Mul kipub aga tihti raskusi olema end kaardimõõduga kohandamisel, jooksuetapi kaart oli 1:25000, selline ei liha ega kala. Nii meil see algus untsu läkski, planeeritud 36-54-35-24 vähenes 54-35-24 ja lisaks veel ma julgen pakkuda et 20 minutit viga. Lihtsalt ei saanud kaarti. Ilmselt otsisime 36 vale koha pealt ja sellest loobudes võtsin suuna 54 peale, radadest orientiire oli kaardil küllaga nii et lootsin end paika panna neid ületades, aga esimese korraga ikkagi ei õnnestunud. Hiljem 35-24 suundudes põikasime uuesti 36 otsima, sest nüüd olime ju kaardis, otsisime, õigelt alalt, aga aeg kimbutas tagant ja mitut korda seda 100 m raadiusega ala läbi kammida polnud enam rentaabel, läbisime alas kaardilt välja loetavad suuremad kaeved, aga sealt punkti ei leidnud, loobusime, läksime edasi. Ülejäänud punktid tulid kergelt.

Kuna jalgsietapi algus oli kõvasti aega võtnud , siis ratta etapi jaoks jäi järgi mitte 3 tundi vaid 2:15 . Kui nüüd tuletada meelde 48h viimast rattaetappi mida läbisime 4,5 tundi , siis 2:15 ... pole ju üldse aega. Otsustasin ringi ümber järve teha. Rohkemaks analüüsiks jällegi aega ei olnud (ei võtnud), poidjom posmotrim. Äkki jääb see 1965 aastal ehitatud maja ka tee peale. Muideks see oli veider lisaülesanne, lugeda üle ruumide arv majas mille asukohta polnud antud. Endisel sõjaväeterritooriumil võis neid maju ju leiduda küll ja küll. 25000 kaardi pealt neid leida oleks aga silmade rikkumine :-). Muidugi oli piisav vihje, et ülesande võib ära teha kohe rattaetapi alguses või hiljem, järelikult pidi maja kuskil lähedal olema. Aga meil ei olnud selleks aega. Ka ratta alguses tegin vea, 90 kraadi, kui see ajudeni jõudis otsustasin esimesest kahesest punktist loobuda, et hoida aega kokku suuremate punktide tarvis, ma loodan et ajud otsustasid selle õieti. Teisel pool järve põhja poolses osas polnud ka parim planeering, liiga sikk-sakk, kallid punktid, ja lisaülesanne punktis 27 ei andnud kahjuks loodetud lihtsaid punkte juurde, kerge tüng. Tulime tulema. 43-40 loobusime, kuna kell tiksus halastamatult ning ma aimasin et seal ei saaks kiiresti kulgeda, rabaäärsus, Ott nagu pärast mainis jah et kehva oli. Palju punkte jäi sinna maha. Tagantjärgi tarkus on see, et oleks võinud kanda rattaetapi jooksukaardile, punktid olid praktiliselt samad, kaart oleks aga täpsem saanud ja tuttavam. Aga ega selleks polnud ju aega.

No igatahes lõppu me jõudsime, 5 min läks raisku ka. Oleks kohe taibanud, et see ruumidega maja samas keskuse platsist põõsa taga on, oleks mõned punktid ehk juurde teenida jõudnud.

Ma isiklikult ära väsida ei jõudnudki, tempo oli selline keskmine, ei mäleta et pulss oleks kuskil üleval olnud. Ilmselt sama tunne mis Vaude Adventure meestel kes tulid ja ütlesid et oli kerge trenn.

Selline võistluse skeem teeb asja väga huvitavaks, tõepoolest valikuvariante on väga palju ning rahvas hajub ruttu metsadesse ära, väga ei kohtagi kedagi. Võidab see kes on kiireimate jalgadega, täpseima orienteerumise ja parima planeerimisega, ehk kõik valdkonnad saab suht võrdselt proovile panna. Eks järgmine kord on juba lihtsam, kogemus olemas.

Tulemused ja muu http://www.xteam.ee