Bike Xdream 10.10.10 Võsu

Hästi läks. Üks punkt jäi võtmata. 7. koht. Taavi, Kait, Toomas.


Träkk
www.xdream.ee

XT seikluse esimene etapp Kõrvemaal, 5. juuni 2010

Paar nädalat on möödunud sama firma 48h seiklusest. Ei saaks öelda et mõni haav või väsimus veel paranemata oleks. Vorm tundub igati hea olema. Tänase seikluse formaat on küllalt sarnane 48h omale, ainult etappe vaid 2 ning aega vaevu 5h, samas punkte kaartidel suht tihedalt ja võtmine käib valikuliselt. Evli tiimi esindasid seekord mina ja Rene. Me ei võtnud kõrgeid sihte vaid sisendasime endale teha mõnuga oma asja. Tulemustes tähendas see 11. kohta ning liidritest 38 punkti vähem võtmist. Jah, pean tunnistama, et 5 tundi on ikka väga vähe et korralikult planeerida jõuaks. Küll oleks tore saada kaart tunnike varem kätte, et jõuaks ikka korraliku analüüsi ära teha. Aga ma olen just sedasorti analüütiline insenerlik tüüp, mis teha. Sel võistlusel antakse kaart stardipaugu hetkel ja kel siis rohkem kogemust ja kiirem taju ja planeerimisvõime need ka varem minema panevad, neil hetkedel üritan külma närvi hoida, sest mul läheb veel natsa aega.

Leppisime Renega kokku et pigem sõidame rohkem ratast. Seega planeerisime esimese jooksuetapi rohke ujumisega. :-) Võtame lähimad punktid siit- ja sealtpoolt Soodla veehoidlat ujudes kaks korda üle, ühe otsa ujumine võttis u 6 min. Jooksuetapi planeerisime lõpetada napilt peale 2 tunni täitumist et rattaga peaaegu 3 tundi PANNA. Kurvimeeter näitab jooksule linnulennult u 14 km, peaks olema ok.
 No tegelikult ei olnud päris ok, sest ma ei arvestanud planeeringusse sisse, ehk siis võtsin selle riski et saame kohe kaardile, nagu normaalne oleks. Mul kipub aga tihti raskusi olema end kaardimõõduga kohandamisel, jooksuetapi kaart oli 1:25000, selline ei liha ega kala. Nii meil see algus untsu läkski, planeeritud 36-54-35-24 vähenes 54-35-24 ja lisaks veel ma julgen pakkuda et 20 minutit viga. Lihtsalt ei saanud kaarti. Ilmselt otsisime 36 vale koha pealt ja sellest loobudes võtsin suuna 54 peale, radadest orientiire oli kaardil küllaga nii et lootsin end paika panna neid ületades, aga esimese korraga ikkagi ei õnnestunud. Hiljem 35-24 suundudes põikasime uuesti 36 otsima, sest nüüd olime ju kaardis, otsisime, õigelt alalt, aga aeg kimbutas tagant ja mitut korda seda 100 m raadiusega ala läbi kammida polnud enam rentaabel, läbisime alas kaardilt välja loetavad suuremad kaeved, aga sealt punkti ei leidnud, loobusime, läksime edasi. Ülejäänud punktid tulid kergelt.

Kuna jalgsietapi algus oli kõvasti aega võtnud , siis ratta etapi jaoks jäi järgi mitte 3 tundi vaid 2:15 . Kui nüüd tuletada meelde 48h viimast rattaetappi mida läbisime 4,5 tundi , siis 2:15 ... pole ju üldse aega. Otsustasin ringi ümber järve teha. Rohkemaks analüüsiks jällegi aega ei olnud (ei võtnud), poidjom posmotrim. Äkki jääb see 1965 aastal ehitatud maja ka tee peale. Muideks see oli veider lisaülesanne, lugeda üle ruumide arv majas mille asukohta polnud antud. Endisel sõjaväeterritooriumil võis neid maju ju leiduda küll ja küll. 25000 kaardi pealt neid leida oleks aga silmade rikkumine :-). Muidugi oli piisav vihje, et ülesande võib ära teha kohe rattaetapi alguses või hiljem, järelikult pidi maja kuskil lähedal olema. Aga meil ei olnud selleks aega. Ka ratta alguses tegin vea, 90 kraadi, kui see ajudeni jõudis otsustasin esimesest kahesest punktist loobuda, et hoida aega kokku suuremate punktide tarvis, ma loodan et ajud otsustasid selle õieti. Teisel pool järve põhja poolses osas polnud ka parim planeering, liiga sikk-sakk, kallid punktid, ja lisaülesanne punktis 27 ei andnud kahjuks loodetud lihtsaid punkte juurde, kerge tüng. Tulime tulema. 43-40 loobusime, kuna kell tiksus halastamatult ning ma aimasin et seal ei saaks kiiresti kulgeda, rabaäärsus, Ott nagu pärast mainis jah et kehva oli. Palju punkte jäi sinna maha. Tagantjärgi tarkus on see, et oleks võinud kanda rattaetapi jooksukaardile, punktid olid praktiliselt samad, kaart oleks aga täpsem saanud ja tuttavam. Aga ega selleks polnud ju aega.

No igatahes lõppu me jõudsime, 5 min läks raisku ka. Oleks kohe taibanud, et see ruumidega maja samas keskuse platsist põõsa taga on, oleks mõned punktid ehk juurde teenida jõudnud.

Ma isiklikult ära väsida ei jõudnudki, tempo oli selline keskmine, ei mäleta et pulss oleks kuskil üleval olnud. Ilmselt sama tunne mis Vaude Adventure meestel kes tulid ja ütlesid et oli kerge trenn.

Selline võistluse skeem teeb asja väga huvitavaks, tõepoolest valikuvariante on väga palju ning rahvas hajub ruttu metsadesse ära, väga ei kohtagi kedagi. Võidab see kes on kiireimate jalgadega, täpseima orienteerumise ja parima planeerimisega, ehk kõik valdkonnad saab suht võrdselt proovile panna. Eks järgmine kord on juba lihtsam, kogemus olemas.

Tulemused ja muu http://www.xteam.ee

51. Jüriöö jooks

51. Jüriöö jooksuga sai seiklusspordi hooajale avapauk antud. Evli tiim ei olnud oma traditsioonilises koosseisus. Tänud Toomas Marrandile ja Reigo Luurmehele, kellega koostöö kenasti sujus ja igati positiivse mälestuse jättis. Seiklusrada oli kaardivahetusega, kaks ringi ja rajameistri prognoos 2,5 h . Lisaks oli 3 lisaülesannet, lõigutud orienteerumiskaardi kokkupanemine, pallikeste täpsusvise ning torni ronimine.

Seiklusvõistkondi oli väga vähe, kõigest 5, millest 3 finisheerusid. Põhiline rebimine toimus 3 võistkonna vahel, meie, Gäng ja Männikumägi. Esimese ringi lõppu jõudsid need tiimid praktiliselt koos, Männikumägi siiski edasi ei võistelnud, ilmselt tervislikel põhjustel. Teise ringi algus oli meile üllatav, sest meile tundus et napilt varem lisaülesandest lahkunud Gäng liikus otse teise ringi esimese punkti poole, jättes läbimata kaardil tähistatud rajaalguse kolmnurga. Hinnanguliselt andis see neile 1-2 min lisaedu, mis võis finishieelses rüseluses neile edu tuua, aga noh eks see ole see oleks ... Võistlus oli väga tasavägine, kord meie ees, siis Gäng. Gäng liikmed on veteranrogainijad, kel taskus ka MM tiitel, igatahes supertegijad. Metsavahel vedas Toomas meid ette, teede peal vajus jällegi Gäng meist ette. Igatahes juhtus nii et enne lõppu oli enamasti jooksuetapid, mis andis Gängile ka eelise, mille nad kenasti ära kasutasid.

GPS näitas u 19 km , mille läbisime 2h5min , ehk tunduvalt kiiremini kui prognoositud. Kõik jäid rahule. Tavarajad jäid meist veel võistlema, nende tulemused on siin http://jyrioo2010.valgamaasl.ee/

Taavi 

Tartu Maraton 2010

Taavi kirjutab:

Sel aastal sai siis klassikasuusaga TM proovitud. Meenutuseks aasta tagasi võtsin oma esimese ametliku TM osaluse ette uisusuusa ja paaristõukega. Seekord sai nädal enne TM ka esimene klassikatrenn tehtud, kahe päevaga nii 90 km. Kõik tänu Alarile, kes mind kui uisumeest sellesse valdkonda poolvägisi tagasi tõi ning algtõed meelde tuletas. Ja ma ütlen talle siinkohal suured tänusõnad.

Kuigi trenn oli toonud kaasa korraliku verevilli suurele varbale, andis see valu nädalaga tagasi. Vill oli ilmselt tekkinud valest tehnikast, nimelt lükkasin ma liiast varvaste ja päkaga, aga oleks pidanud lükkama kogu tallaga, klassikaspetsid võivad siinkohal kommenteerida. Samas pean ütlema et peale TM olid päkad korras, ilmselt oli siis õppetund mõjunud.

TM eelneval õhtu sai täidetud flooriaurude keskel. Alar hankis määrdeinfot juurde ka spetsidelt Pekilt ja Pallolt. Neljad suusapaarid said määretega töödeldud identselt, etteruttavalt mainin et kaks neist olid heas lippes järgmisel päeval, kaks kehvas. Kõik said pulbri alla. See oli mu esimene pulbrikogemus. Miks suusk aga ei lipanud, pole veel päris selge. Hindan et laskumistel 10st 8 sõitsid must mööda. Kuna suusk on suht uus Madshus Terrasonic, päris kindlalt ei oska veel hinnata milles probleem, kuid määrimisel olen täheldanud ebaühtlast põhja pinda, mis võib viidata praaksuusale vms. Eks vaatan mida AT poes räägitakse. Pidamine seevastu oli tiptop.

Sõit ise oli suht nauditav, võrreldes nn uisumaratonidega on klassikamaraton kuidagi rahulikum, on aega ümber vaadata jms. Midagi tapvat küll ei tajunud. Minu üllatuseks tõusin 2000-3000 grupist 973 kohale, nii et järgmisel aastal võiks esi 500 rünnata küll. 

Ja järgmisel aastal töötan põhjalikumalt läbi ka finisheerimistehnika. Kuigi Alar oli sellele tähelepanu osutanud olid lõpus ikka jalad sassis, et kumma peal see kiip on. Nimelt lõpetasin ühes sekundis 4 kaasmaratoonariga, kellest kaks ilmselt suunasid õige jala ette :-) , uskumatu et nisukeseks rebimiseks läks.

Suured tänud Kaiti õele ja tema perele kes meie maratonilaagrit Elvas majutasid. Suured tänud ka Alarile kes nõu ja jõuga mitte ainult oma suusa ja sõidu eest ei hoolitsenud. Tänud ka Tiidule ja Tõnule, kes tähtsal momendil oma Pentagoni häärberi tualetti lubasud kasutada.

Tartu maratoni treening Paluni

Viru Maraton 2010

Tehtud. Seekord siis suht rohkelt rahvast stardis. Kait alustab suure raha eest ostetud esisaja positsioonilt, mina eelmisel aastal teenitud 400-600 grupis. Tahaks jõuda 300 hulka seekord. Start lükkus edasi 30 min, väga imelik otsus korraldajate poolt. Üsna pea saab selgeks, et ei erine seekordne maraton teistest, lumes sumpamine, ummikud tõusudel, aeg-ajalt kuuleb siit-sealt hädaldamist ja vandumist jms, mis jääb muidugi muude mõnude varju. Sõit lõppeb ruttu, 3 tundi möödus märkamatult, oli raskeid momente ja kergeid, maasikaks ikka need mäestikud finishi lähedal. Evli tiimi mehed mööduvad seal suuremast osast konkurentidest, õnneks tuli seekord neid mägesid läbida ka kaks korda. 

Minu eesmärk siiski ei täitunud, kohaks kuskil 315, leian endale palju vabandusi kohe ka, aga ma pole viriseja tüüp.

Taavi

Video

Talvine X-Dream

Seekord siis asendasin Alarit, kes lihvis tippvormi Tartu suusamaratoniks. Kohale jõudsime 23. hilisõhtul, et vältida hommikust liigset rapsimist. Hommikul pudrud sisse, veidike veel kõigest jõust puhkamist ja siis juba riidesse. Mu olematu suusaoskuse tõttu otsustasime peale minna joostes. Kuna Kait oli lubanud neljaks kodus olla, jäi meil aega rajal olemiseks 4 tundi, see tähendas aga pidevat jooksu ja suht õhukest riietust (et mitte läbi vettida). Rajal esimene negatiivne asi oli Taavi kompassi salapärane kadumine joogipunkti vahetus läheduses. Õnneks oli tulevasel võitjameeskonnal aega töövahend teelt üles korjata ja joogipunkti toimetada. Aituma ! Edasi läks kõik nagu lepase reega (Kaiti ebaõnnestunud kraaviületus välja arvatud), Taavi lisaülesande sooritus oli peaaegu, et täiuslik. Lõpp oli pea kiviviske kaugusel, kui juhtus see, et mu rabas veidi väändunud põlv hakkas suht valulikult jooksu lõpetamist nõudma. Ja viimased 20 minutit langes seetõttu meie tempo oluliselt. Lõpp jäi ikkagi plaanitud 4 tunni juurde... Peale meeliülendavaid poseerimisi piltnikule läksime siis andmeid maha laadima ja kogu võistluse ilu taandus lihtsaks treeningpäevaks- võtmata oli jäänud üks punkt ja meie võimalik 11-s koht asendus lõpuks miski 75-ga. Aga tegijail juhtub... oleme ikkagi õigel teel ja teeme järgmised korrad paremini...